Merle Harjo: Juhtimine, vabatahtlik töö ning värbamine erameditsiini ettevõttes

Merle Harjo: Juhtimine, vabatahtlik töö ning värbamine erameditsiini ettevõttes

Millega tegeleb Corrigo tegevjuht Merle Harjo?  Kuidas käib värbamine ühes erameditsiini ettevõttes? Kuidas tunnustada oma töötajaid peale materiaalsete meetmete? Mis vahe on tööl ja vabatahtlikul tööl? Seda kõike saad kuulata TalentHubi 25. podcastis.

Millega tegeleb Merle Harjo?

Merle on terve oma elu vältel panustanud Ida-Viru noorsootöösse läbi erinevate projektide, kus on ta kandnud nii osaleja kui ka korraldaja rolli. Neid projekte läbi viies, taipas Merle üsna ruttu, et töö inimestega ja inimestele on tema kirg. “Kui ma olin aastaid noorsootöös tegutsenud, mõistsin, et noortest inimestest saavad ühel hetkel suured inimesed ja seega otsustasin liikuda personalivaldkonda.”

Aastal 2018 alustaski Merle oma teekonda Kirde-Eesti suurimas erameditsiini ettevõttes Corrigo personalijuhina. “Toona oli tervishoiuvaldkonna näol tegemist minu jaoks täiesti uue valdkonnaga.” Tänaseks on Merle tõusnud Tervisekeskus Corrigo tegevjuhiks. “Iga päev leidub minu töös uusi väljakutseid. Mõni nendest suurem, mõni väiksem,” sõnab Merle.

Kuidas käib uute inimeste värbamine Corrigos?

Merle sõnul on aga tema üheks suurimaks väljakutseks õigete inimeste leidmine. “Organisatsiooni kõige suurem ressurss on minu jaoks inimesed, kes üheskoos eesmärkide nimel pingutavad. Seetõttu on üks olulisemaid väljakutseid minu jaoks leida teotahtelisi ja kõrgelt motiveeritud inimesi.”

Tõepoolest, Corrigo värbamisprotsessi võrdleb nende omanik Tiiu Sepp lukuaugust läbimahtumisega. “Meil on juba väljakujunenud süsteem, kuidas me toimetame ning kuidas me oma inimesi hoiame,” sõnab Merle. Näiteks on Corrigo töötajate vahel kokkulepe, et nad kannavad ettevõtte väärtuseid edasi ka väljaspool tööd. “Vahet pole, kas seisame poejärjekorras või oleme lapse sünnipäeval – oleme sisimas ikkagi tervisekeskuse töötajad, kes käituvad alati teiste suhtes mõistvalt ja soojalt.” 

Kuna Corrigos on juba tugev organisatsioonisisene kultuur, siis on nad värbamisel kandidaatidega ka nõudmiste suhtes ausad. “Mõnikord hirmutab see veidi kandidaati, aga teinekord jällegi mõjub motiveerivana. Parem on esialgu teha see lukuauk, millest kandidaat läbi peab mahtuma, väga väikseks, sest siis on hiljem väiksem tõenäosus oma värbamisotsuses pettuda,” ütleb Merle.

Kui aga need ägedad inimesed on leitud, on Merle sõnul omaette väljakutse nad omavahel koos töötama panna. “Meie tiimis kõik väärtustavad meeskonnatööd. Küll aga leidub igaühel oma harjumused ja oma tõde.”

Kuidas motiveerida ja tunnustada oma töötajaid?

Selleks on nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid meetmed. Merle arvates maksab täna hea sõna ja kuulamine rohkem kui rahaline preemia. Näiteks on Corrigos “tunnustust vääriva kolleegi” ning “tunnustust vääriva teo” valimine, mida saavad otsustada nii ettevõtte kliendid kui ka töötajad ise. “Eelmisel aastal enne koroonakriisi algust lennutasime iga tiimi kõige tunnustatumad kultuurireisile Austriasse,” sõnab Merle. “Oleme töötajaid saatnud ka koolitustele, mis pole niivõrd nende erialaga seotud.”

“Kui niiviisi oma töötajaid tunnustada, siis oskavad nad ka täiesti teistsuguseid asju oodata. Samas on ette tulnud ka materiaalseid preemiaid – paratamatult on see üks vahend, mis tekitab inimeses väärtustatuse tunde.”

Lisaks on Corrigo töötajate motiveerimiseks kokku leppinud kolm põhimõtet. Nendeks on suhtlus meeskonnaliikmete vahel, iga töötaja töörolli mõtestamine ning ühised eesmärgid. 

Mis vahe on tööl ja vabatahtlikul tööl?

Merle on oma elu jooksul osalenud mitmetes projektides vabatahtlikuna. Ka eelmise aasta märtsis, kui koroonakriis algas, oli Merle üks esimesi eestvedajaid, kes testimist korraldama hakkas. “Kus viga näed laita, seal tule ja aita.” Merle sõnul on vabatahtlik töö üks ühiskonna alustalasid. “Kui sul on oskusi, aega ja sisemist tahet panustada kuhugi, siis ei tasu loorberitele puhkama jääda – asjad tuleb ikka ise ära teha.” 

Kui küsida, mis vahe on vabatahtlikul tööl ja tavalisel tööl, siis Merle sõnul isiklikult nendel suurt vahet polegi. “Ideaalis võiks palgatöö olla ka inimese jaoks nö vabatahtlik, st lisaks normaalsele äraelamisele peaks olema töö sellises määras rahuldustpakkuv ja huvitav, et ta oleks valmis seda ka niisama tegema, enda aega ja energiat, oskuseid panustama.”

Kuidas vabatahtliku tööga pihta hakata?

Vabatahtliku tööga saab alustada kasvõi igapäevaselt. Kõigepealt tuleb endalt küsida, kas ja kuidas ma saan kellegi elu veidi lihtsamaks teha. “Meil kõigil on erinevaid tutvusi ja kogemusi minevikust – tuleb lihtsalt vaadata enda ümber ja näha, kellele saaksid olemas olla,” räägib Merle. Vabatahtlik töö ei tähenda seda, et hakkad oma palgatööd tasuta tegema. Vabatahtlikuks tööks võib olla ka väiksed teod, näiteks poes käru ära viimine või lasteaias õpetajate aitamine. 

Meist

TalentHub on värbamisagentuur, mille asutajateks on pikaajalise inhouse-kogemusega personalieksperdid Reet Kaurit ja Käthe-Riin Tull. Oma podcastidega soovime värbamis- ning personalitööga seotud teadmisi ka laiemalt jagada.

Telli meie uudiskirja!
Värsked postitused
Rubriigid
Language Switcher