Kuidas tippspetsialiste Eestisse meelitada ja miks nad jäävad?

Millega tegeleb Work In Estonia ning mis toimub Eesti Rahvusvahelises Majas? Miks välistippspetsialist Eestisse tuleb ja mis talle siin meeldib? Mis muudatusi toob äsja väljakuulutatud seadusemuudatus ja kuidas see värbamist mõjutab? TalentHub’i 12. podcasti külalisteks on EAS’i esindaja ja Work in Estonia asejuht Annely Tank.

Unistas inimestega töötamisest juba väiksena

Kui Annely väike oli, oli ta nagu Hunt-Kriimsilm – iga päev uus amet käsil, olgu selleks siis politseinik-tuletõrjuja või hoopis baleriin. Enim unistas Annely aga õpetajaks või lauljaks saamisest. Tema lemmikmäng oli mänguasjade üles rivistamine köögilaua all kooli mängimiseks ja laulma hakkas ta enne kui rääkima. Täna on Annely Work in Estonia asejuht ning kuigi ta ei ole õpetaja rollis, ühendab see töö tema jaoks inimestega tegelemise ja murede lahendamise võlud. 

Work in Estonia’sse sattus Annely läbi Eesti Rahvusvahelise maja (International House of Estonia), mille juhiks ta 2018. aasta novembris kandideeris. Uue juhina oli tema ülesandeks tookord paberil olnud projekt ellu viia: “Tööle asudes ei olnud majal isegi välisust ees,” meenutab Annely naerdes. Pärast intensiivset pooltteist aastat füüsilist ja vaimset ehitamist, andis Annely selle aasta alguses oma rolli kolleegile üle ning liikus meeskonnas edasi Work in Estonia asejuhiks.

Kõik-ühes teenuskeskus, kus tehakse rajarekordeid

Eesti Rahvusvahelise maja kuulub Work in Estonia alla ning tegemist on kõik-ühes teenuskeskusega välistippspetsialistidele, nende perekondadele ja ka tööandjatele: “Idee sai alguse umbes neli aastat tagasi, kui vaatasime, kuidas maailma tipptalendikeskused end talentidele promovad – tuli välja, et üheks edu põhjuseks, miks palju kandidaate neisse riikidesse otsustas minna, oli just sellise one-stop-shopi olemasolu.”

Nii sai taoline teenuskeskus loodud ka Tallinna: “Põhimõte on selles, et kui välistippspetsialist Eestisse saabub, saaks ta võimalikult palju asju ühe hooga ja ühes kohas ära teha. Nii on kolmel päeval nädalas Eesti Rahvusvahelises majas võimalik PPA-lt saada migratsiooninõustamist, Tallinna linnavalitsuse abiga registreerida elukoht ja saada isikukood, Integratsiooni Sihtasutuse esindajalt saada infot keeleõppe ning lõimumise kohta, Tallinna ettevõtlusametilt saada ärinõustamist ning töötukassa spetsialistidelt küsida nõu töö ja karjääri osas. Meil on veel pikk tee minna, aga see on põnev.”

Kuidas toimub keskuse töö aga praegu?: “Ikka online’is! Täna saab öelda, et Eesti Rahvusvaheline maja on üks väheseid, kui mitte ainus taoline välisspetsialistide teenuskeskus, kus sellises mahus teenuseid veebis pakutakse ja siinkohal pean tänama partnereid, kelle abiga see kiirelt tehtud sai. Kui alguses oli meil palju kriisiga seotud küsimusi, siis nüüdseks on need asendunud taas olmeküsimustega. Aprill-mai on meil alati ka nn kooli- ja lasteaiakuud – kuna paljudel peab sügisel laps kas lasteaeda või kooli minema, siis sel ajal tuleb palju küsimusi just nendel teemadel.”

Madal hierarhia ja aastaaegade vaheldumine

Work in Estonia tegevused saab üldistatult jagada neljaks: tippspetsialistide meelitamine, vastuvõtt, kohanemine ja nende Eestist lahkumine. Work in Estonia veebilehte külastati 2019. aastal ligi miljon korda. Välistippspetsialistid toovad Eestile maksutulu miljoneid eurosid aastas, aidates omakorda ka töökohti luua. Aasta tagasi viis Work in Estonia välistippspetsialistide ja ettevõtjate seas läbi uuringu, et klienditeekonda kaardistada ja selle erinevate etappide kohta tagasisidet saada. “Kui võrrelda eelmise uuringuga, siis tuli välja, et teekond on läinud tõhusamaks ja sujuvamaks – toodi välja, et näiteks avalike teenuste kasutamine on muutunud paremaks, olgu selleks siis kasvõi nii väikeste asjade tõttu nagu mõne nupu inglise keelde tõlkimine.”

Samas toodi nii ettevõtete kui välistippspetsialistide poolt välja, et mingid asjad võiks kiiremini minna: “Täna näiteks ei saa välistippspetsialist hakata kohe kasutama e-teenuseid ja seda lünka Tallinna lennujaama jõudmise ja oma esimese e-Eestisse sisselogimise vahel tahaks veelgi lühendada. Ettevõtted tõid välja, et Eestist väljaspool asjaajamine on tihti aeglane ja aeganõudev ja saatkondade vaheline suhtlus võiks parem olla. Kõiki neid tulemusi, nii positiivseid kui ka negatiivseid, tutvustasime ka oma partneritele.”

Miks aga üldse tullakse ja jäädakse?: “Kui jätta kõrvale valged ööd, aastaaegade vaheldumise ja üldiselt väga hea elukeskkonna, siis enamasti hindavad välistippspetsialistid seda, et Eestis ei ole tugevat hierarhiat – kui sul on oskused, tahtmised ja silm särab, siis sa saad teha täpselt seda mis tahad, sõltumata sellest, kes on su vanemad või kust sa tuled. Inimsed tunnevad, et siin neid väärtustatakse ja et neil on võimalus midagi reaalselt muuta.”

Hiljutine seadusemuudatus – mis ikkagi muutus? 

Kui rääkida välistippspetsialistidest, ei saa mööda minna hiljuti vastu võetud uuest seaduseelnõust, mis ka välismaalaste seadust puudutab: “See on kindlasti asi, millega seoses me palju küsimusi oleme saanud. Esimene ring küsimusi tuli kohe pärast eriolukorra kehtestamist ning olid seotud reisimisega. Teine ring küsimusi tuli pärast uudist, et selline seadusemuudatus tuleb – küsimused ei olnud kuidagi emotsionaalselt laetud, vaid hästi pragmaatilised. Muidugi pärast seaduse väljakuulutamist tuli siis viimane ring küsimusi – et mis siis täpselt muutus.”

Annely sõnul ei muutunud üldse nii palju, nagu mulje võis jääda: “See seadusmuudatus koosneb 30+ erineva seaduste muudatustest. Mis puutub välismaalaste seadust, siis selles tehtud muudatused jagunevad väga üldistatult kaheks ning puudutavad ainult ajutiselt Eestis viibivaid välismaalasi, mitte elamisloaga siin viibivaid inimesi ja EL kodanikke.”

“Esimene muudatus on see, et kui siin viibival lühiajaliselt tööle tulnud inimesel töö ära kaob, peab ta Eestist lahkuma, kui tal pole tekkinud muud seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Teine muudatus on see, et lühiajalise töötamise registreerimist võib riik pikendada kuni kahe aastani.”

Siin on oluline igaks juhuks meelde tuletada ka elamisloa lõppemise järgset perioodi (kuigi, nagu öeldud, ei puuduta seadusemuudatus elamislube), mil veel Eestis võib viibida. Kui inimesel on elamisluba, aga see lõpeb, saab ta riigis viibida veel 90 päeva – ja sel ajal võib inimene töötada.

Tuleb keskenduda lahendustele

Kui rääkida kriisist ja kriisjärgsest maailmast, siis Annely sõnab, et oluline on juba loodud sildu mitte rohtu lasta kasvada – olgu seda siis äriarenduse või värbamise mõttes. Selleks, et praegusest olukorrast edukalt välja tulla, tuleb ta sõnul hoida lahenduste orienteeritud mindset’i ning paindlikult võimalusi enda jaoks pöörata. 

Ta lisab, et kuna eriti kriisis vajavad ettevõtted spetsiifiliste oskustega kogenud spetsialiste, siis ta ei näe, et välistippspetsialistide värbamine nüüd äkki lõppeks – seda kinnitab ka asjaolu, et paljud ettevõtted, kellega Worki meeskond rääkinud on, on öelnud, et kavatsevad värbamist jätkata kohe kui võimalik ja/või olukord normaliseerib. 

Meid aga huvitab ka Teie arvamus! Kas ja kuidas olete Te Work in Estonia või Eesti Rahvusvahelise Maja teenuseid kasutanud? Millest on olnud enim abi? Kas uus seadusemuudatus mõjutab ka teid ning kuidas? Millistest värbamisega seotud teemadest sooviksite veel kuulda?

Meist

TalentHub on värbamisagentuur, mille asutajateks on pikaajalise inhouse-kogemusega personalieksperdid Reet Kaurit ja Käthe-Riin Tull. Olles oma klientidele partneriks erinevates personaliküsimustes, on TalenHubi lähenemine värbamisele keskendunud läbipaistvusele ning andmetepõhisusele. Oma podcastidega soovime värbamis- ning personalitööga seotud teadmisi ka laiemalt jagada.